Tööpaketid

TP1: Vähemlevinud teraviljade genotüüpide geneetiline kirjeldamine ja analüüs

TP1 raames tegeldakse spelta ja hariliku nisu metsikute vormide (ühe- ja kaheteranisu) ning kaera ja rukki geneetiliste ressursside iseloomustamisega. Speltanisu puhul ühendatakse geneetiliste analüüside tulemused TP2 ja TP7 uuringute tulemustega ning otsitakse spelta spetsiifiliste geenide alleele. TP1-s otsitakse ka looduslike mutatsioonide tuvastamise ja kirjeldamise tehnoloogia (ecoTILLING) abil tuntud resistentsusgeenide alleele ning kaardistatakse valitud haiguskindluse allikad spelta ja kaera lahknevates populatsioonides. Potentsiaalse haiguskindlusega genotüüpe kasutatakse TG3 põldkatsetes.

TP2: Vähemlevinud teraviljade fenotüpiseerimine ja nende potentsiaali väljaselgitamine uute sortide aretamiseks

Kaera, spelta ja rukki perspektiivsed genotüübid ja nende teraviljade metsikud vormid kirjeldatakse, rajades katsed viie riigi kuues katsekohas (Šveitsis, Austrias ja Eestis: spelta; Tšehhis ja Eestis: kaer; Tšehhis ja Eestis: rukis; Tšehhis: teraviljade metsikud vormid, Türgis: spelta, rukis ja kaer). Huvipakkuvamaid genotüüpe kasutatakse agrotehnoloogilistes katsetes, toitainetesisalduse analüüsimisel ja toidutöötlemise tehnoloogiate väljaarendamisel. TP2 alustatakse kõige paremate genotüüpide ristamisega uute vähemlevinud teraviljasortide aretamise eesmärgil.

TP3: Vähemlevinud teraviljade biootilise/abiootilise stressi hindamine

TP3 keskendub kaera, rukki, spelta, ühe- ja kaheteranisu geneetiliselt määratletud biootilise ja abiootilise (põud) stressitaluvuse mitmekülgsele hindamisele nii põld- kui ka laborikatsetes. Uuritakse erinevaid taimehaigusi ja paremaid genotüüpe kasutatakse edaspidi haiguste hindamiseks ja agrotehnoloogiate optimeerimiseks TP4-s ja 5-s. Eelpool nimetatud liikide põuakindlust hinnatakse Vahemere regioonis Kreetal ja Kesk-Türgis niisutamata/niisutatud variantidega katsetes.

TP4: Agrotehnoloogiate mõju vähemlevinud teraviljade saagikusele

Tööpaketi eesmärk on pakettidest 1 ja 2 väljavalitud vähemlevinud teraviljade genotüüpide ja erinevate kasvukohtade ning agrotehnoloogiate vastastikuse mõju selgitamine, et kindlaks teha: a) agrotehnilised võtted saagi ja kvaliteedi parandamiseks; b) kõrgel agrofoonil lamandumisele, haigustele ja kahjuritele vastupidavamad sordid; c) väetusrežiimid, mille negatiivne mõju keskkonnale ja kasvatatavatele teraviljadele oleks minimaalne. Selleks on vaja:

• kindlaks teha erinevate vähemlevinud teraviljade genotüüpide ja väetusrežiimide (väetise liigid ja kogused) vastastikune toime ja mõju saagikusele Euroopa kolmes erinevas kliimatsoonis;
• kindlaks teha vähemlevinud teraviljade erinevate genotüüpide, viljeluse ja umbrohutõrje tehnoloogiate vastastikune toime ja mõju saagikusele kahes Euroopa klimaatilises piirkonnas;
• organiseerida põldkatsed ettevõtjate põldudel, et võrrelda vähemlevinud teraviljade genotüüpe erinevates mullastik-klimaatilistes ja agrotehnoloogilistes tootmistingimustes.

TP5: Teraviljade segukülvide ja vahekultuuride mõju vähemlevinud teraviljade kasvatusele

TP5 keskendub teraviljade segukülvide ja liblikõieliste vahekultuuride mõju uurimisele vähemlevinud teraviljaliikide saagikusele, haiguskindlusele ja kvaliteedile. Katsetes kasutatakse erinevaid väetisekoguseid ja haigustõrje preparaate. Katsed rajatakse kolmes erinevas kliimapiirkonnas TP1-st ja 2-st väljavalitud erinevate vähemlevinud teraviljaliikide genotüüpidega. Uuritakse genotüübi ja keskkonna (nii klimaatilised kui ka agrotehnoloogilised tegurid) koosmõju.

TP6: Töötlemise ja tootearenduse strateegiate optimeerimine turupotentsiaali parandamiseks

TP6 keskendub vähemlevinud teraviljaliikide (speltanisu, rukis, kaer) töötlemise strateegiate optimeerimisele ja uute toodete arendamisele. Põhieesmärk on määratleda peamised tehnoloogilised parameetrid teradele (täistera jahudele) ja nende parameetrite vajalikud tasemed:

• teraviljatoodete lõpp-produktide (leib, sai, hommikusöögihelbed, kondiitritooted) tehnoloogilise kvaliteedi parandamiseks;
• erinevate liikide jahusegudest (näiteks spelta–rukki ja spelta–kaera segu) uute toodete valmistamiseks, et saada üksikutest liikidest valmistatud toodangust parema toiteväärtuse ning tehnoloogilise kvaliteediga lõpptoodangut;
• pakkuda välja ja kontrollida tehnoloogilisi protsesse, mis võimaldaksid stabiliseerida või loomulikul teel suurendada teraviljatoodete toiteväärtust.

TP7: Vähemlevinud teraviljade toiteväärtuse hindamine ja mõju inimrakule

TP7 keskendub kaera, rukki ja spelta ning ühe- ja kaheteranisu (emmer) selliste genotüüpide identifitseerimisele ja iseloomustamisele, millel on (i) väga kõrge või madal mikroelementise (nt Zn, Fe, Se) ning bioaktiivsete ühendite (nt beeta-glükaan, kiudained, fenoolid, antioksüdandid) sisaldus ja (ii) apoptootilise rakusurma ja oksüdatiivsete rakukahjustuste ärahoidmine inimrakus.

TP8: Vähemlevinud teraviljade turu osatähtsuse suurendamine

TP8-s rakendatakse vähemlevinud teraviljade majanduspotentsiaali väljaselgitamiseks juhtumiuuringut ning tehakse ettepanekuid turupotentsiaali suurendamiseks.

TP9: Tutvustavad tegevused

TP9 hõlmab parimate agronoomiliste praktikate demonstratsioonkateid, et näidata tootjatele ja põllumajanduse konsulentidele innovaatilisi agrotehnoloogiaid. See TP sisaldab ka jahu tootmise tehnoloogilisi katseid eesmärgiga kohandada standardtehnoloogiaid uutele toodetele (hommikusöögi helbed, küpsetatud tooted). Jahu tootmiseks katsetatakse erinevad tehnikaid (kõrgetasemeline fraktsioneerimine, turbo- ja valtsveskid, pneumaatiline koorimine, kroovimine, sõelumine, õhkpuhastus jt) ja tehakse võrdlevaid uuringuid jahu tootmise jõudluse tõstmiseks ning tootmiskulude alandamiseks.

TP10: Projekti tulemuste levitamine ja kasutamine ning intellektuaalomandi haldamine

Vähemlevinud teraviljade projekti tulemustest on eelkõige huvitatud Euroopa põllumajandus- ja toiduainetesektor ning teadlased. Laialdane teavitustegevus on mõeldud projekti sihtrühmadele:

• põllumajandustootjad: eriti mahetootjad või need, kes kasutavad tootmiseks madalamat agrofooni;
• sordiaretajad;
• toiduainete- ja söödatööstus: eriti pagaritööstus ning teraviljatoodete valmistajad;
• tarbijad: praegused ja tulevased vähemlevinud teraviljatoodete tarbijad, kes näevad suurenenud valiku kasulikkust ja hindavad nende kultuuride toiteväärtust;
• teadlased: teadlasrühmad, kes uurivad teraviljade geneetikat, agronoomiat, toitainete omastamise mehhanisme, stressitaluvust, teraviljade töötlemist ja teisi aspekte.

Projekti tulemusi levitatakse teaduslikes publikatsioonides, infolehtedel, stendiettekannetena põllupäevadel, äriüritustel, partneritele avatud seminaridel, meedia vahendusel (uudiskirjad, spetsiaalsed ajakirjad, internet, video ja filmid).

TP11: Teadustegevuse koordineerimine

TP on loodud teadustöö progressi, ülesannete õigeaegse täitmise, ajakavast kinnipidamise ja riskifaktoritega tegelemise jälgimiseks ja hindamiseks ning Euroopa Komisjonile vahe- ja lõpparuannete tähtaegse esitamise koordineerimiseks.

TP12: Administratiivne juhtimine

TP on loodud kogu projekti tegevuse koordineerimiseks ning haldus-, õigus- ja finantsülesannete täitmiseks.