Tervislikud vähemlevinud teraviljad

SISSEJUHATUS

Euroopas suureneb nõudmine jätkusuutlikult toodetud tervisliku, toitva ja innovatiivse toidu järele. Vähem kasvatatavad teraviljad, nagu rukis, kaer, spelta ja ühe- ning kahetera nisu vastavad neile nõuetele nii toidu- kui ka söödaviljana. Nimetatud teravilja liikide vastu on taaselustunud huvi eeskätt seoses maheviljeluse arenguga, kuna nad on kasvutingimuste suhtes vähenõudlikud ja paistavad silma tervislike omaduste poolest.

Speltanisu on vähenõudlik toitainete suhtes ja sügava juurekava tõttu talub hästi mitmeid ebasoodsaid kasvutingimusi, nagu toitainete vaegus ja põud. Samas on speltanisu toiteväärtus kõrge, tal on tavanisuga võrreldes kõrgem lipiidide, küllastumata rasvhapete ja mikroelementide (Fe, Zn, Mg ja P) sisaldus. Ühetera nisu on diploidne nisu, mida kasvatati iidses Mesopotaamias. Sellel nisu vormil on kõrgem proteiini, mikroelementide ja asendamatute aminohapete sisaldus. Kahetera nisu on iidne tetraploidne nisu, mida kasvatati juba 10 tuhat aastat tagasi. See on vähenõudlik kultuur agrotehnika ja kasvutingimuste suhtes. Tema terades on vähem gluteeni ja rohkem kiudu kui tavalisel nisul, sisaldab antioksüdante. Kahetera nisust tehtud tooted on hea maitsega. Rukis ja kaer on rohkem levinud kui eeltoodud nisu liigid ja neid kasutatakse nii toidu- kui ka söödaviljana. Rukkileib on parema seeduvusega kui nisust valmistatud sai. Rukis sisaldab nisuga võrreldes rohkem mineraalaineid (tsink, raud, seleen) ja asendamatuid aminohappeid. Kaera tervislikud omadused tulenevad eelkõige tema proteiini ja rasva on kõrgest kvaliteedist ning lahustuvate kiudainete sisaldusest. Viimased alandavad vere kolesteroolisisaldust, aitavad reguleerida vere suhkrusisaldust.
Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis „Tervislikud vähemlevinud teraviljad“ on seatud eesmärgiks ülalkirjeldatud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamine sordiaretuseks, nende stressitaluvuse suurendamine, agrotehnika parandamine ja toiteväärtuse ning toiduviljaks töötlemise kvaliteedi tõstmine. Projekti koordineerib Tšehhi Põllukultuuride Uurimisinstituut, selles osaleb partnerina ka Eesti Taimekasvatuse Instituut. Projekt algas 2013. a ja kestab viis aastat. Selle aja jooksul viiakse läbi rida aretusalaseid ja agrotehnilisi katseid, töötlemisalaseid, kvaliteedi ja turu uuringuid. Projekti peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa vähemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamisele Euroopas

TAHAKS SÜÜA, AGA TERVIS EI LUBA

Et suurendada nende toiduvalikut, kes tavalist nisu süüa ei või, kaevatakse
ajaloosügavusest välja järjest iidsemaid teravilju. Juba kolmandat aastat osaleb Eesti Taimekasvatuse Instituut Euroopa Liidu projektis, mille nimi on “Tervislikud vähemlevinud teraviljad”. Kaheksa riigi teadlased soovivad rikastada eurooplaste toidulauda iidsete, ent tervislike teraviljadega. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Ilmar Tamme selgitusel hõlmab projekt rukist, kaera, speltanisu ning ühe- ja kaheteranisu. Euroopas kasvatatakse praegu peamiselt harilikku nisu ja otra, mille sordid on aretatud suuresaagiliseks ja vajavad palju väetist.
See on viinud viljade geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni, mis teeb põllukultuurid vastuvõtlikuks taimehaigustele ja stressile. Vähemlevinud teraviljad kasvavad hästi ka madalama viljakusega maadel, suudavad konkureerida umbrohtudega ja vajavad vähem väetist. Samuti sisaldavad need rohkem
kasulikke toitaineid. “Ürgsete viljade kasulike omaduste laiem tutvustamine loob
eeldused neile turu tekkimiseks,” arvab teadlane.
Projekti raames tehakse ETKIs katseid speltanisu kollektsiooniga, kuid väljaspool
projekti on proovitud kasvatada ka ühe- ja kaheteranisu. Katsetes hinnatakse nende talvekindlust, saagikust, kvaliteeti, haiguskindlust jm omadusi. Viiakse läbi ka kvaliteediuuringuid ja tehakse agrotehnilisi katseid.

EUROOPA LIIDU 7. RAAMPROGRAMMI PROJEKT “TERVISLIKUD VÄHEMLEVINUD TERAVILJAD”

lmar Tamm, Reine Koppel, Ilme Tupits, Pille Sooväli

Sissejuhatus
Eesti Taimekasvatuse Instituut osaleb Euroopa Liidu 7. raamprogrammi poolt finantseeritavas projektis “Integreeritud lähenemine Euroopas inimtoiduks tarvitatavate vähemlevinud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamiseks, stressitaluvuse suurendamiseks, agrotehnika parandamiseks ja toiteväärtuse ning töötlemiskvaliteedi tõstmiseks“, lühikese nimega „Tervislikud vähemlevinud teraviljad“.
Euroopas suureneb tarbijate nõudmine jätkusuutlikult toodetud tervisliku, toitva ja innovatiivse toidu järele. Vähem kasvatatavad teraviljad, nagu rukis, kaer, spelta ja ühe- ning kahetera nisu vastavad neile nõuetele nii toidu- kui ka söödaviljana. Nimetatud vähemlevinud nisu liikide vastu on taaselustunud huvi eeskätt seoses maheviljeluse arenguga.
Projekti koordineerib Tšehhi Põllukultuuride Uurimisinstituut. Selles osalevad Ühendkuningriigid, Šveitsi, Austria, Saksamaa, Eesti, Poola, Ungari, Kreeka ja Türgi teadusasutused. Projekt algas 2013. a ja kestab viis aastat. Selle aja jooksul viiakse läbi rida aretusalaseid ja agrotehnilisi katseid, töötlemisalaseid, kvaliteedi ja turu uuringuid. Projekti peamiseks eesmärgiks on vähemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamine Euroopas.